Eesti suurima kogemuste ja tehnikapargiga betoonpõrandate taastaja, remontija ja viimistleja
Meil on üle 20. aasta kogemusi igat liiki paranduste teostamisel betoonkonstruktsioonides, näiteks:
Huvi korral loe lähemalt, milliseid meetodeid kasutame erinevate probleemide korral.
Peaaegu igat tüüpi probleeme betoonpõrandates on võimalik tulemuslikult parandada eeldusel, et betoon on piisavalt tugev. Järgnevate tegevuste korrektse plaanimise aluseks on kliendi ja meie teadmine mida sel põrandal lühemas ja pikemas plaanis teha soovitakse. Sellest tulenevalt püüame saada vastused küsimustele:
Alles seejärel valitakse sobivad materjalid ja töövõtted. Pealtnäha sama väljanägemisega pragu remonditakse erinevates keskkondades ja koormuste juures erinevate materjalidega, erinevate täitmisvõtete ja sügavustega või otsustatkse lisaks prao remondile teostada edasise pragunemise ennetamiseks vajalikke töid.
Küsime Teilt mõned küsimused ja võimalusel fotod ja/või joonise, et saada esmane pilt.
Kui tegemist olemasoleva olukorraga, vaatame selle võimalusel üle. Kui tegemist plaanitava pinnaga, siis töötame joonise abil.
Saate pakkumuse abil tutvuda, millised on valikud ning kuidas ja miks just nii plaanime olukorda lahendada.
Kogemustega meeskonda suunav objektijuht hoiab ka Teid tööde käiguga kursis. Võimalike muudatuste osas suheldakse operatiivselt.
Aitame edaspidise hooldamise nõuga ja/või teostame regulaarseid kontrolle ja hooldustöid.
Kärjekujulise lagunemise levinumad tekkepõhjuseid on plastne mahukahanemine, mida kutsub esile näiteks liiga plastse või veerikka segu kasutmine, ebapiisav või hiline järelhooldus, valujärgne liigkiire kuivamine, aga vahel ka leelisreaktsioonid. Eesineb ka miinuskraadidega teostatud valu järel kui temperatuuride erinevus betoonis ja pinnal on liiga suur ning sagedamini ka vuugivaba põranda puhul. Tavaliselt avaldub probleem alles kuid või isegi mõni aasta pärast põranda valu. Leelisreaktsioonid võivad areneda ka hilisemal perioodil. Sääraste pragude puhul tuleks reageerida siis kui need pole veel tükkhaaval lagunema hakanud. Vastasel korral on hilisem remont märkimisväärselt kallim ja kaugemasse astmesse jõudnud lagunemist võib olla raske peatada.
Meil on olemas kärjekujulisele pragunemisele korral hästi toimiv lahendus mis seisneb ettevaatlikus lihvimises spetsiaalse aine kaasabil pluss veel mõned toimingud. Kui samale põrandale on tarvis lisada soolakaitse või on tegemist liiga pehme betooniga, võib olla vajalik täiendav sobiva pinnakõvendiga immutamine.
Kui tavaliselt, eriti head väljanägemist nõudval põrandal, remonditakse enne suured praod ja siis tegeletakse väikestega, siis lao- või tööstuspõranda kärglagunemise korral võib olla mõistlik vastupidine tööjärjekord. Sama töötlusega õnnestub sageli parandada ka mõningaid laiemaid pragusid ning võib ilmneda, et praod, mida oleks muidu parandatud enne pinnatöötlust, saavad täidetud. Kui siiski ilmneb, et mõni pragu vajab hiljem eraldi remonti, siis on kogukulud sellises järjekorras tegutsedes pigem väiksemad või saab nende remondihetke ja -kulu edasi lükata. Konkreetse soovituse annab meie asjatundja.
Need praod on vast kõige tuntumad ilmselt seetõttu, et arenevad ajas kõige kiiremini just tõstukitega liigeldavatel põrandatel ning põhjustavad hiljaks jäänud remontimise korral nii suuremat tulevast remondikulu kui ka ühel hetkel märgatavat kulu tõstukipargi veermikule.
Mida varem pragu remontida, seda väiksem on täiteaine ja tööaja kulu ning püsivam ka tehtud täide. Kui pragu kasvab laiemaks, tuleb selle remontimiseks teha ka sügavamad sisselõiked, mis võtab rohkem aega ning kulutab rohkem täiteainet.
Teostame pea igasuguste pragude prandamist kasutades kiirkõvenevaid lahendusi, mis võimaldavad põranda võtta tavakasutusse kas kohe või mõni tund peale töö valmimist. Lisaks otsesele pragude remondile hindame ka praoga seotud muude võimalike kahjustuste tõenäosust, näiteks armatuuri korrosioon ning pakume välja vastavad parandusmeetmed.
Kõrvallolevatel fotodel on näha tüüpolukord ühes Eesti tootmisettevõttes kus esialgne üksikpragu on jäetud parandamata. See on toestuse puudumise tõttu toonud kaasa prao ümbruse edasise lagunemise. Teisel fotol on näidisparandus ja kolmandal lähivõte parandatud prao ja põranda tasapinnast. Täiteaineks on kahekomponendiline 15 minutiga kõvenev PU.
Ka siis kui tegemist on intensiivse ja tiheda pragunemisega, ei pruugi alati olla vaja vana põrandat välja piigataja ja uut valada. Oleme edukalt lahendanud ka selliseid olukordi ning avanud remondi ala liiklusele juba järgmisel või ülejärgmisel päeval.
Kuigi metallprofiiliga toestatud töövuugid peavad paremini vastu kui mahukahanemisvuugid tuleb lagunemist ette. Põhjuseks võivad olla näiteks ebastabiilne alus (tühemikud betooni all) või varajast pragunemist põhjustanud probleemid kivinemisfaasis.
Kui alus on ebakindel, tuleb see esmalt stabiliseerida, enamasti täites geopolümeeriga (PU vahuga), mis täidab tühemikud ja kõveneb väga tugevaks.
Eeldusel, et alus on püsiv ja lagunemise põhused jäävad betooni esialgse kivistumise aega ning on tänaseks ära langenud, saab hakkama kiiremini ja väiksemate kuludega.
Ka metallprofiiliga töövuuk tuleks vuukida. Sageli mõeldakse, et metallprofiil kaitseb vuugiservi mis on ka õige. Ent probleemiks on kasvõi põrandapesumasina pesuvee regulaarne ja pikaajaline sattumine vuugi alla, kus see tekitades märk-kuiv tsükleid lagundab dünaamilise koormuse all olevat killustikku ja viib tulevikus tühemike tekkimiseni.
Võib kindlalt väita, et mahukahanemisvuugid on betoonpõranda nõrgimad lülid. Neil pole ka töövuukidele omast kaitset metallprofiili näol. Lagunemise algpõhjuseid võib olla terve rida. Näiteks, kui kivinemise faasis betooni sisetemperatuur erineb liiga palju aluse ja pealispinna temperatuurist, tekib betoonplaatide kaardumine. Kui tõstuk läheneb vuugile, vajutab selle raskus betoonplaadi serva alla, ent vastasplaadi serv jääb üles. Tõstuki ratas annab kõrvalplaadi vuugiservale löögi, mida mitteliikuva vuugi korral ei juhtuks. Nii hakkabki probleem arenema ja tõstukite laagrid ja rattad saavad veidi kahjustada iga säärase löögiga, kuni normaalsest varem üle ütlevad.
Kergemini lagunevad ka vuugiservad põrandal mis pole saanud nõuetekohaselt kivistuda. Üldse on betoonpõranda õige järelhooldus üks kvaliteetse põranda saavutamise kriitilisemaid tegureid. Väga hea järelhooldusega saab veidi kompenseerida ka ebatäielikku betooni retseptist tulenevaid puudujääke. Kehva järelhooldusega saab rikkuda ka väga hea koostisega betooni pakutavad võimalused.
Kui vuuk on lagunenud saame selle servad rekonstrueerida ehk muuta taas nõuetekohase laiuse ja tugevusega süsteemiks. Seejärel aga saagida sisse uus vuuk ja täita see otstarbekohase täiteainega.
Kui vuuk ei ole veel lagunenud, ent on täiteta ja hakkab näitama kergeid serva murenemise märke on võimalik hakkama saada üle saagimise ja täitmisega.
Kasutame vajadusel ülikiirkelt kõvenevaid segusid mis võimaldavad põranda kasutamiseks avada kohe kui oleme remondi lõpetanud. Enamus remonte on võimalik teha ka siis kui kliendil töö käib.
Meie saagimis- ja lihvimistehnika on väga hea tolmuärastusega, mis võimaldab töötada ka kohtades kus parasjagu toimub puhas tootmine.
Intensiivselt lagunenud vuugiga kõikuv betoonpõrand peale remonti. Teostati aluse stabiliseerimine geopolümeeriga. Vuugi servad rekonstrueeriti ja lihviti tasapinda, saeti uus vuuk ja täideti kiirkõveneva pooljäiga vuugitäiteainega. Välimus ei olnud esmtähtis, laigulisus kaob kasutamise käigus.
Põranda-seina vuukidele pööratakse vahest vähem tähelepanu, sest neid ei koormata otseselt ja need ei jää ka sageli silma alla. Selle vuugi seisukorrast aga sõltub kui palju hoone kütteenergiat tarbib ning kas hoonesse pääsevad kahjurid, radoon, õhukvaliteeti mõjutavad osakesed või muu soovimatu.
Enamasti kipub esialgne vuugitäide hoone esimeste kasutusaastate jooksul lahti rebenema seda nii betooni mahukahanemise kui ka võimalike vajumiste tõttu. Rolli võib mängida ka asjaolu, et vuugitäide paigaldati liiga noorele betoonile või oli selle maht või ristlõige ebasobiv. Igatahes tasub need korda teha.
Pragunemise eraldiseisvaid põhjuseid on üle kümne. Tihti muudab täpse põhjuse välja selgitamise keeruliseks mitme põhjuse samaaegne esinemine. Praod võivad ilmneda vahetult peale valu või ka aastaid hiljem. Loe pikemalt edasi meie blogis ->
Vuugid on betoonpõranda ühed nõrgemad lülid, eriti mahukahanemisvuugid. Aja jooksul betooni maht väheneb ja vuugid laienevad. Mahukahanemine on kiire valamise järgselt ja aja kulgedes järjest aeglustub. Ühtlasi venib laienemisega kaasa ehitusaegne vuugitäide, mis paljudel juhtudel rebeneb vuugiseinast lahti. See on ootuspärane. Nüüd on oluline, kuidas edasi käituda.
Loe meie blogist edasi, kuidas tagada betooni vuukide pikk iga ->
Kasutame ulatuslikku valikut tehnikat valdkonna juhtivatelt tootjatelt alates spetsiifilistest käsitööriistadest kuni üle poole tonni kaaluvate planetaarlihvmasinateni. See annab paindlikkuse teostada töid alates väiksematest kodupõrandatest kuni mitmekümne tuhande ruutmeetri suuruse logistikakeskuse või tööstuspõrandani.
Selgitustega näited valminud töödest
Kasulikku lugemist.
Copyright 2025 IDEIA OÜ. KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. LOATA KOPEERIMINE KEELATUD. Privaatsuspoliitika
Kasutajakogemuse tõstmiseks kasutab meie koduleht küpsiseid. Edukaks veebilehe sirvimiseks palume nendega nõustuda. Privaatsustingimused