Pragunemise eraldiseisvaid põhjuseid on üle kümne. Tihti muudab täpse põhjuse välja selgitamise keeruliseks mitme allika samaaegne või erinevates proportsioonides esinemine. Praod võivad ilmneda vahetult peale valu või ka aastaid hiljem.
Kõrvaloleval ülemisel graafikul on näha betooni tugevnemise seos sellega kui kaua hoiti seda valu järgselt kuivamast. Mida rohkem jääb betoonil puudu normtugevuse saavutamisest seda kergemini see laguneb.
Alumisel graafikul on kujutatud kui oluline on betooni sisemise osa ja pinna temperatuuride sarnasus. Mida suurem on temperatuuride erinevus, eriti esimeste tundide ja päevade jooksul, seda kindlamini ja rohkem moodustub pragusid. Päris 100% praovaba põrandat ei saa keegi garanteerida, ent tekkemehhanismide tundmine ja nendega arvestamine annab rohkem kontrolli tulemuse üle. Need on vaid paar tegurit paljudest mis pragunemist mõjutavad.
Prao tekkepõhjus on vaja välja selgitada, et valida õigesti selle parandamise meetodid, ajastus ja võimalusel ka uute pragude tekke ennetamise või vähendamise meetmed. Lisaks mõjutab prandamise valikuid betoonkonstruktsiooni kasutuskoht ja -viis, keskkonnatingimused ja konstruktsioonile mõjuvad jõud. Sestap ei ole prao täitmine veel prao parandamine.
Tõsi, on pragusid mida ei ole antud ajahetkel võimalik pikaajaliselt remontida, sest näiteks mahukahanemine ei ole veel piisavalt ammendunud ja rutakalt täidetud pragu avaneb peatselt uuesti. Teinekord on aga ka ajutine prao sulgemine vajalik, näiteks kaitsmaks sarrust keskkonnast tulenevate korrosioonikahjustuste ja veel suurema tulevikukahju eest. Sel juhul tuleb remontijal plaanida ka tulevane korduva ülevaatuse aeg ja rakendada selle tulemustest tulenevad meetmed.
On ka pragusid mida tulenevalt betoonpõranda kastusviisist ei ole vaja tingimata remontida. Sel juhul võib täitmise kasuks otsustada nende visuaalne häirimine või hügieenifaktor, mitte tugevuskadu või lagunemine.
Asjatundlik olukorra hindamine ja tegutsemine säästab kliendi vara.
Lühidalt öeldes – mistahes liiki, olgu see pindmine kärgpragunemine või läbiv mahukahanemispragu betoonpõrandal, konstruktiivne pragu kõrghoone kandvas postis või veelekkega pragu parkimismajas.
Kuna teema on kompleksne, siis käsitleme erinevat tüüpi pragunemisi ja nende remontimise võimalusi eraldi artiklites. Siinkohal on paslik kinnitada, et peaaegu igat tüüpi pragunemisi on võimalik tulemuslikult parandada eeldusel, et betoon on piisavalt tugev. Järgnevate tegevuste aluseks on kliendi ja meie teadmine mida sel põrandal lühemas ja pikemas plaanis teha soovitakse. Sellest tulenevalt püüame vastused saada küsimustele:
Alles seejärel valitakse sobivad materjalid ja töövõtted. Pealtnäha sama väljanägemisega pragu remonditakse erinevates keskkondades ja koormuste juures erinevate materjalidega, erinevate täitmisvõtete ja sügavustega või otsustatkse lisaks prao remondile teostada edasise pragunemise ennetamiseks vajalikke töid.
Enne
Pärast
Kärjekujulise lagunemise levinumad tekkepõhjuseid on liiga plastse segu kasutmine, ebapiisav või hiline järelhooldus, valujärgne liigkiire kuivamine, aga vahel ka leelisreaktsioonid. Eesineb ka miinuskraadidega teostatud valu järel kui temperatuuride erinevus betoonis ja pinnal on liiga suur ning sagedamini ka vuugivaba põranda puhul. Tavaliselt avaldub probleem alles kuid või isegi mõni aasta pärast põranda valu. Leelisreaktsioonid võivad areneda ka hilisemal perioodil. Sääraste pragude puhul tuleks reageerida siis kui need pole veel tükkhaaval lagunema hakanud. Vastasel korral on hilisem remont märkimisväärselt kallim ja kaugemasse astmesse jõudnud lagunemist on raske peatada.
Meil on olemas kärjekujulisele pragunemisele küllalt hästi toimiv lahendus mis seisneb ettevaatlikus lihvimises spetsiaalse aine kaasabil pluss veel mõned toimingud. Kui samale põrandale on tarvis lisada soolakaitse või on tegemist liiga pehme betooniga, võib olla vajalik täiendav sobiva pinnakõvendiga immutamine.
Kui tavaliselt, eriti head väljanägemist nõudval põrandal, remonditakse enne suured praod ja siis tegeletakse väikestega, siis lao- või tööstuspõranda kärglagunemise korral on mõistlik vastupidine tööjärjekord. Sama töötlusega õnnestub sageli parandada ka mõningaid laiemaid pragusid ning nõnda võib ilmneda, et praod, mida oleks muidu parandatud enne pinnatöötlust, saavad täidetud. Kui siiski ilmneb, et mõni pragu vajab hiljem eraldi remonti, siis on kogukulud sellises järjekorras tegutsedes pigem väiksemad või saab nende remondihetke ja -kulu edasi lükata.
Need praod on vast kõige tuntumad ilmselt seetõttu, et arenevad ajas kõige kiiremini just tõstukitega liigeldavatel põrandatel ning põhjustavad hiljaks jäänud remontimise korral nii suuremat tulevast remondikulu kui ka ühel hetkel märgatavat kulu tõstukipargi veermikule.
Mida varem pragu remontida, seda väiksem on täiteaine ja tööaja kulu ning püsivam ka tehtud täide. Kui pragu kasvab laiemaks, tuleb selle remontimiseks teha ka sügavamad sisselõiked, mis võtab rohkem aega ning kulutab rohkem täiteainet.
Teostame pea igasuguste pragude remonti kasutades kiirkõvenevaid lahendusi, mis võimaldavad põranda võtta tavakasutusse kas kohe või mõni tund peale töö valmimist. Lisaks otsesele pragude remondile hindame ka praoga seotud muude võimalike kahjustuste tõenäosust, näiteks armatuuri korrosioon ning pakume välja vastavad parandusmeetmed.
Kõrvallolevatel fotodel on näha tüüpolukord ühes Eesti tootmisettevõttes kus esialgne üksikpragu on jäetud parandamata. See on toestuse puudumise tõttu toonud kaasa prao ümbruse edasise lagunemise. Teisel fotol on näidisparandus ja kolmandal lähivõte parandatud prao ja põranda tasapinnast. Täiteaineks on kahekomponendiline 15 minutiga kivinev PU.
Ka siis kui tegemist on väga intensiivse ja tiheda pragunemsiega, ei pruugi alati olla vaja vana põrandat välja piigataja uut valada. Oleme edukalt lahendanud ka selliseid olukordi ning avanud remondi ala liiklusele juba järgmisel või ülejärgmisel päeval.
Mõned selgitustega näited valminud töödest
Siit võib leida kasulikku lugemist.
Copyright 2020 @ IDEIA OÜ. KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. LOATA KOPEERIMINE KEELATUD.