Betoonpõranda vuukide remont

Miks vuugid lagunevad?


Esmalt, mis on vuuk? Põrandates on enamlevinud vuugitüübid:

  • töövuuk – enamasti ääristatud metallprofiiliga, mis eraldab kahte erineval ajal valatud põranda osa
  • mahukahanemisvuuk – võimaldab betoonil kivinemisfaasis kindlates kohtades kontrollitult praguneda ja sellega takistada ulatuslikku juhuslikku pragunemist
  • paisumisvuuk – kindlustavad betoonplaadi pikisuunalist püsivust maksimaalse temperatuuri juures. Kasutatakse valdavatl betooni ja ümbritsevate materjalide vahel.

Vuugid on betoonpõranda ühed nõrgemad lülid, eriti mahukahanemisvuugid. Need saetakse sisse juba 1-2 päeva peale valu. Kui saagimisega hiljaks jääda, tekivad tavabetooni puhul praod ikkagi. On olemas spetsiaalse koostisega vuugivaba põranda betoonid, ent need on kallimad ja ka siis ei saa pragunemist täielikult välistada. Vuukide saagimise järel täidetakse need elastse täiteainega mis suure venivuse tõttu laieneb koos vuugiga, siiski teatud ulatuses. Sellega aga vuukide hooldus ei lõpe, vaid algab. Suurem osa mahukahanemisest toimub esimese mõne aasta jooksul, ent mahukahanemine, küll järjest aeglustuvas tempos, kestab aastakümneid.

Üks apse mida enamuse uute tavabetoonist põrandate puhul tehakse on see, et ei planeerita ette ega teostata ehituse käigus tehtud vuukide üle saagimist ja täitmist pooljäiga täiteainega. Miks seda vaja on?

Elastne vuugitäide takistab küll mustuse ja vee sattumise vuuki, aga see ei toeta oluliselt vuugiseinu ja eriti servi ega kaitse tõstukirataste tekitatavate löökkahjustuste eest. Seetõttu hakkavad eriti kõvade ratastega tõstukid vuuke lõhkuma. Kui vuugiservast on kild välja löödud on vahemaa vuugiservade vahel suurem ja serv ebaühtlane ning järgmine kord langeb tõstukiratas vuugiservale suurema hoo ja energiaga ning lööb järgmise tüki välja. Nõnda muutub vuugi lagunemine ajas kiiremaks ja mida hiljem sellele reageeritakse seda suurem kulu jooksva meetri kohta kaasneb. Paljud põranda kasutajad ei teadvusta, et kaks suuremat tõstuki veermike ebaloomuliku kulu põhjustajat on põrandal vedelev praht ja lagunevad vuugid. 

Suurema osa mahukahanemisest läbinud vuuk  nõuab aastate möödudes enamasti üle saagimist (et tekitada puhas nakkepind) ja täitmist pooljäiga täiteainega. Mida paksem on betoonpõrand seda kauem mahukahanemine kestab. Kui sellega hiljaks jäädakse tuleb esmalt rekonstrueerida vuugiservad, siis saagida sisse täiesti uus vuuk ja viimasena täita see õige vuugitäitega. Viimati kirjeldatud rekonstrueeriv remont on mitu korda kallim kui õigeaegne tegutsemine. 

On ka vuuke mida tulenevalt betoonpõranda kastusviisist ei ole vaja tingimata remontida. Sel juhul võib täitmise kasuks otsustada nende visuaalne häirimine või hügieenifaktor, mitte tugevuskadu või lagunemine.

Kasulik on kaasata keegi kes asja tunneb, annab ülevaate olukorrast ja kirjeldab hetkel ja tulevikus tegemist vajavad tööd. Oleme betoonpõrandaid palju remontinud ja anname tasakaalus nõu.

Tööstuspõranda betoonist puursüdamik milles näha mahukahanemisvuugi alla tekkinud kontrollitud pragunemine.


Milliseid vuuke remondime?


Parandame igat liiki vuuke sh betoonpõranda töövuuke ja mahukahanemisvuuke, aga ka seinte ja muude konstruktsioonide vuuke.

Millest alustada?


Põhjusel, et reeglina on mureks põranda vuukide lagunemine, siis allolev puudutab neid. Tegemaks õigeid valikuid peaksime teadma järgnevat:

  • milline on betoonpõranda vanus ja paksus?
  • kas vuukide piikonnas põrandaplaadid liiguvad omavahel vertikaalselt kui neist tõstukiga üle sõita? Asetades sõrmeotsad vuugile on liikumine lihtsalt tuvastatav.
  • milline on või saab tulevikus olema põranda koormus, nii staatiline (nt. riiulid oma suure punktkoormusega) kui dünaamiline (käimine, kahvelkäruga kergemate aluste liigutamine või suuri raskusi teisaldavad tõstukid)? Kas kuskil on eriti suur liikumissagedus?
  • kas põrand asub aastaringselt stabiilse sisekliimaga ruumides või välistingimustele (niiskuse ja temperatuuri muutused) avatud kohas?
  • kas põrandale satub sageli lumesulatussoola, kemikaale, vett vm.?
  • millised nõuded esitatakse põranda ja täidete väljanägemisele?
  • mis on praod tekitanud, kas need tingimused veel esinevad või on ammendunud? Kui asuda pragu remontima ilma viimases veendumata võib olla tulemuseks peatne uus pragunemine ja kokkuvõttes tuulde loobitud raha. 
  • võib lisanduda mõni kohaspetsiifiline küsimus

Üks peamisi küsimusi on kas betoonpõrand on stabiilne ehk kas vuugi piirkonnas on või ei ole sellest üle sõites püstsuunalist liikumist. Kui betooni plaadid liiguvad, ei pea vuugid peale remonti kaua vastu. Selleks, et remondist kasu oleks tuleb vuugi tsoonis põranda alus stabiliseerida või vuuginaabriteks olevad betoonplaadid omavahel siduda. Eriti suure või sagedase koormusega lõikudes on soovitav rakendada mõlemad eelmainitud võtted

Betoonpõranda stabiliseerimisest saab lähemalt lugeda vastaval alamlehel.

Meie poolt teostatud pragude, vuukide ja muude vigastuste püsivuse määr 5 aastat peale remonti on 95-100% kogu tööde mahust.
Seda tingimustes kus on saadud läbi viia vajalik olukorra hindamine ning klient on valinud meie poolt soovitatud remondilahenduse.

Betoonpõranda töövuukide remont


Kuigi metallprofiiliga toestatud töövuugid peavad paremini vastu kui mahukahanemisvuugid tuleb seda ette. Põhjuseks võivad olla näiteks ebastabiilne alus (tühemikud betooni all) või varajast pragunemist põhjustanud probleemid kivinemisfaasis. 

Kui alus on ebakindel, tuleb see esmalt stabiliseerida, enamasti täites PU vahuga, mis täidab tühemikud ja kivistub väga tugevaks.

Eeldusel, et alus on püsiv ja lagunemise põhused jäävad betooni esialgse kivistumise aega ning on tänaseks ära langenud, saab hakkama kiiremini ja väiksemate kuludega.

Ka metallprofiiliga töövuuk tuleks vuukida. Sageli mõeldakse, et metallprofiil kaitseb vuugiservi mis on ka õigus. Ent probleemiks on kasvõi põrandapesumasina pesuvee regulaarne ja pikaajaline sattumine vuugi alla, kus see tekitades märk-kuiv tsükleid lagundab dünaamilise koormuse all olevat killustikku ja viib tulevikus tühemike tekkimiseni. 


Mahukahanemisvuukide remont


Võib kindlalt väita, et mahukahanemisvuugid on betoonpõranda nõrgimad lülid. Neil pole ka töövuukideleomast kaitset metallprofiili näol. Lagunemise algpõhjuseid võib olla terve rida. Näiteks, kui kivinemise faasis betooni sisetemperatuur erineb liiga palju aluse ja pealispinna temperatuurist, tekib betooplaatide kaardumine. Kui tõstuk läheneb vuugile, vajutab selle raskus betoonplaadi serva alla, ent vastasplaadi serv jääb üles. Tõstuki ratas annab kõrvalplaadi vuugiservale obaduse, mida mitteliikuva vuugi korral ei juhtuks Nii hakkabki probleem arenema ja tõstukite laagrid saavad veidi kahjustada iga säärase löögiga, kuni normaalsest varem üle ütlevad. 

Kergemini lagunevad ka vuugiservad põrandal mis pole saanud nõuetekohaselt kõveneda. Üldse on betoonpõranda õige järelhooldus üks kvaliteetse põranda saavutamise kriitilisemaid tegureid. Väga hea järelhooldusega saab kompenseerida ebapiisavalt koostatud betooni retsepti. Kehva järelhooldusega saab rikkuda ka väga hea koostisega betooni pakutavad võimalused.

Kui vuuk on lagunenud saame selle servad rekonstrueerida ehk muuta taas nõuetekohase laiuse ja tugevusega süsteemiks. Seejärel aga saagida sisse uus vuuk ja täita see otstarbekohase täiteainega.

Kui vuuk ei ole veel lagunenud, ent on täiteta ja hakkab näitama kergeid serva murenemise märke on võimalik hakkama saada üle saagimise ja täitmisega.

Kasutame kiirkõvenevaid segusid mis võimaldavad põranda kasutamiseks avada kohe kui oleme remondi lõpetanud. Enamus remonte on võimalik teha ka siis kui kliendil töö käib.

Meie saagimis- ja lihvimistehnika on väga hea tolmuärastusega, mis võimaldab töötada ka kohtades kus parasjagu toimub puhas tootmine. 

Intensiivselt lagunenud vuugiga kõikuv betoonpõrand peale remonti. Teostati aluse stabiliseerimine PU vahuga. Vuugi servad rekonstrueeriti ja lihviti tasapinda, saeti uus vuuk ja täideti kiirkõveneva pooljäiga täiteanega. Välimus ei olnud esmtähtis, laigulisus kaob kasutamise käigus.


Betoonpõranda seinavuukide remont


Põranda-seina vuukidele pööratakse vahest vähem tähelepanu, sest neid ei koormata otseselt ja need ei jää ka sageli silma alla. Selle vuugi seisukorrast aga sõltub kui palju hoone kütteenergiat tarbib ning kas hoonesse pääsevad kahjurid, radoon või muu soovimatu.

Enamasti kipub esialgne vuugitäide hoone esimeste kasutusaastate jooksul lahti rebenema seda nii betooni mahukahanemise kui ka võimalike vajumiste tõttu. Rolli võib mängida ka asjaolu, et vuugitäide paigaldati noorele betoonile või oli selle maht või ristlõige ebasobiv. Igatahes tasub need korda teha.


Teostatud projektid

Mõned selgitustega näited valminud töödest

Pilte selle teema töödest

Galerii

Blogi

Siit võib leida kasulikku lugemist.

Palgake meid teostama oma põranda taastamist või viimistlemist!

664 0005

info@pinnahooldus.ee

KONTAKTIDE LEHELE
Privacy Settings
We use cookies to enhance your experience while using our website. If you are using our Services via a browser you can restrict, block or remove cookies through your web browser settings. We also use content and scripts from third parties that may use tracking technologies. You can selectively provide your consent below to allow such third party embeds. For complete information about the cookies we use, data we collect and how we process them, please check our Privacy Policy
Youtube
Consent to display content from Youtube
Vimeo
Consent to display content from Vimeo
Google Maps
Consent to display content from Google
Spotify
Consent to display content from Spotify
Sound Cloud
Consent to display content from Sound