Betoonpõranda lihvimine ja poleerimine

Betoonpõrandat saab lihvida kui:


  • Eesmärk on vana põrand renoveerida ja saada madalate hoolduskuludega väga pika kasuliku eaga betoopõrand, mis panustab ka meeldivasse töökeskkonda.
  • Praegune betoonpõrand on pindmiselt lagunemas või tolmab
  • Valmistatakse ette uue pealiskatte (parkett, linoleum, PVC, värv, epo vm) paigaldamist ning tuleb saavutada tasasus ja nakkepind
  • Vajadus anda põrandale konkreetne kõrgus ja/või kalle
  • Vajalik eemaldada betoonpõrandalt peale kantud värvi- või liimikiht, mastiks vms 

Tolmav ja raskesti hooldatav betoonpõrand Harjumaa metallitööstusettevõttes peale lihvimist, poleerimist ja kaitsmist. Pool tööd on tehtud, pool ootas ees.

Prisma heledatest terratsokividest põrand peale lihvimist, poleerimist ja tugevdavat immutamist.

Betoonpõrandat saab poleerida kui:


  • Soovitakse saada väga kergelt ja soodsalt hooldatav betoonpõrand.
  • Eesmärk on luua sõbralik ja meeldiv töö-, teenindus- või kodukeskkond
  • Suurendada valgusviljakust valgustusele täiendavalt kulutamata
  • Kõrvaldada betooni tolmamine
  • Aeglustada oluliselt betoonpinna kulumist ja pikendada selle kasulikku iga
  • Vähendada tõstukirataste hõõrdumist betoonpinnaga ja seeläbi aeglustada rehvide kulumist
  • Muuta betoonpõrand määrdumistele vähem vastuvõtlikuks 

Kas lihvida ja poleerida või mitte?


See on betoonpõrandate viimistlemise küsimuste hulgas üks raskemini vastatavaid. Tellijal võib olla välimuse mõttes eelistus ühe või teise suhtes, ent ainuüksi sellest ei saa praktilistel kaalutlustel lähtuda.

Esmalt klatiks ära ühe sageli segadust tekitava termini väärkasutuse. Nimelt nimetatakse sageli valujärgset silumist lihvimiseks. See ei ole lihvimine, vaid hõõrutamine (või silumine). Üldjuhul tehakse seda masinaga mistõttu on termin masinhõõrutamine, rahvapäraselt nimetatkse tulemust kopteripinnaks. Võite ette kujutada milline ettekujutus olukorrast tekib kui vestluspartner alustab juttu väitega, et tal on lihvitud betoonpõrand…tegelikult aga lihvimist tehtud ei ole.

Lihvimata betoonpõrand (valujärgne kopteripind)

Üks vähim ressursse nõudvaid viimistlusi on selline mille korral säilitatakse valujärgse silumisega (masinhõõrutamisega) betoonile iseloomulikult veidi laiguline pind. See on kaunis ja hea valik paljude interjööride osana, juhul kui valu ja järelhooldus on õnnestunud. Vahest aga juhtub ehitajal midagi mis ei lase plaanitud kujul põrandat nõnda viimistleda. Olgu selleks siis ebasobiv betoon (orgaanika tükid pinnas), ebasoodsad valutingimused (äärmuslikud temperatuurid, tuuletõmme, madal õhuniiskus…), mitte kõige paremad otsused töö käigus (liiga vara või hilja alustatud või liiga lühike/pikk kopteritöö…) või inetu laigulisuse põhjustanud vesi-kile järelhooldus. Viimast saab muideks hõlpsasti ennetada kasutades vesi-kile hoolduse asemel vahade ja akrüülivaba järelhooldusainet Pentra-Sil HD+C, mis on ideaalseks eeletapiks hilisemale kaitsetöötlusele.

On defekte mida ei saagi hästi ära peita, kuigi enamikul juhtudest õnnestub olukord lahendada. Vigastusi saab parandada. Selleks on meil terve rida erinevaid segusid, mida saab ka toonida ja mille tekstuurid on erinevad. Siiski, täielikult ei pruugi endist augu kohta õnnestuda visuaalselt “ära kaotada”.

Laigulisust saab toonimisega leevendada. Siiski, seda ei soovita teha kohas kus on suur käimiskoormus, sest kui hiljem põrandat jooksvalt õigesti ei hooldata ja kaitseaine peaks läbi kuluma, kulub ära ka selle all olev toon ja see koht näeb erinev välja. 

Kui on otsustatud lihvimata kopteripinna kasuks, teeme harilikult abrasiivpesu (spetsiaalsete harjadega), et ühtlustada pinna poorsus ning seejärel kaitsetöötluse kas:

a) vedela pinnakõvendiga
b) kaitseainega või
c) järjestikku vedela pinnakõvendi ja kaitseainega.

Kaitseainega töötades teeme reeglina iga kihi järel soojuspoleerimise, et kaitseaine vastupidavust pikendada. 

Vasakul masinhõõrutatud ehk kopteripind, paremal pindmiselt lihvitud ja kergelt poleeritud nn “liivterratso” pind. Mõlemad on Pentra-Guardiga kaitstud. 


Lihvitud ja poleeritud betoonpõrand

Betoonpõrandate lihvimisi saab grupeerida lihvimissügavuste järgi. Igal grupil on iseloomulikud omadused ja põhjused miks need valitakse. Loomulikult sügavused varieeruvad veidi, aga suurusjärgud annavad ettekujutuse.

1. Pindmine lihv (sügavus 0,2-0,3mm)

…tehakse “liivterratso” efekti saavutamiseks. Sel pole vaid visuaalne aspekt, vaid pindmise kergelt reageeriva tsemendipiima ja tsemendikihi eemaldamisega muutub betooni pind vähem vastuvõtlikuks vedelike tekitatavatele määrdumistele ja kahjustuse korral jääb püsivaid jälgi vähem.

Pindmiselt lihvitud ja Pentra-Guard kaitsega põrand 8a peale valmimist. Endiselt väga heas vormis.

Sama põranda lähivaade. Liivterratso tähendab, et ainult liivafraktsioon on lihviga paljastunud.

2. Keskmise sügavusega lihv (sügavus 1-3mm)

tehakse pigem tööstuspindade renoveerimisel kui olemasolev põrand on ebaühtlaselt kulunud, auklik, krobeline jne. Lihvi käigus tehakse kindlasti ka 1-2 korda töötlus vedela pinnakõvendiga.

Keskmise sügavusega lihvitud, Pentra-Sil NL ja Pentra-Guard kaitsega suurema koormusega tööstuspõrand 2a peale valmimist. 

Sama põranda lähivaade. Paljastunud on nii liiva- kui ka killustiku fraktsioonid.

3. Sügavlihv ehk terratsopõrand (sügavus 2-5mm)

Sügavlihv (2-5mm, erandjuhtudel rohkem) annab terratsopõranda mis tähendab, et esile tuleb betoonis olev agregaat ehk täitematerjal kas kogu oma ilus või valus, sõltuvalt sellest mida on agregaadiks kasutatud. Põhja-Eestis on levinuim paekillustik, Lõuna-Eestis kasutatakse ka kruusa, mis võib anda väga huvitavaid tulemusi. Tegelikult saab aga terratsopõrandat juba eos plaanida just selliseks nagu ise soovite. Selleks tuleb oma ideest rääkida ja näidata meeldivaid fotosid. Betooni tootja saab seda enamasti arvesse võtta ja toota sobiva koostisega betooni. Valaja saab teha oma töö samuti arvestusega, et tuleb terratsopõrand ning viimistlejal ei teki enamasti probleemi lõpptulemuse saavutamisega.

Tabivere kooli terratsopõrand suure lihvimissügavusega. Koolimaja polnud küll veel lõpuni valmis.

Sama põranda lähivaade. Paljastunud on kõik betoonis olevad täitematerjali kivimid. Betoon pigmenteeriti punaseks.


Siit koorubki välja üks betoonpõranda eduka viimistlemise alustõdesid – alustage lõppeesmärki silmas pidades. Teisisõnu, andke arhitektile, ehitajale, viimistlejale oma soovist märku enne kui üldse midagi põrandatega seoses on ette võetud. Siis saab tulemus kõige parem ja ka soodsam. Kui pöördutakse viimistleja poole peale põranda valamist, siis me loomulikult anname oma parima ja teeme oma tööd pühendumusega, ent mitte just harva tähendab see erinevate murekohtade tagantjärgi lahendamist või parandamist. 


Teostatud projekte

Mõned selgitustega näited valminud töödest

Pilte selle teema töödest

Galerii

Blogi

Kasulikku lugemist.

Palgake meid teostama oma põranda taastamist või viimistlemist!

664 0005

info@pinnahooldus.ee

KONTAKTIDE LEHELE
Privacy Settings
We use cookies to enhance your experience while using our website. If you are using our Services via a browser you can restrict, block or remove cookies through your web browser settings. We also use content and scripts from third parties that may use tracking technologies. You can selectively provide your consent below to allow such third party embeds. For complete information about the cookies we use, data we collect and how we process them, please check our Privacy Policy
Youtube
Consent to display content from Youtube
Vimeo
Consent to display content from Vimeo
Google Maps
Consent to display content from Google
Spotify
Consent to display content from Spotify
Sound Cloud
Consent to display content from Sound