Esmalt, mis on vuuk? Põrandates on enamlevinud vuugitüübid:
- töövuuk – enamasti ääristatud metallprofiiliga, mis eraldab kahte erineval ajal valatud põranda osa
- mahukahanemisvuuk – võimaldab betoonil kivinemisfaasis kindlates kohtades kontrollitult praguneda ja sellega takistada ulatuslikku juhuslikku pragunemist
- paisumisvuuk – kindlustavad betoonplaadi pikisuunalist püsivust maksimaalse temperatuuri juures. Kasutatakse valdavatl betooni ja ümbritsevate materjalide vahel.
Vuugid on betoonpõranda ühed nõrgemad lülid, eriti mahukahanemisvuugid. Need saetakse sisse juba 1-2 päeva peale valu. Kui saagimisega hiljaks jääda, tekivad tavabetooni puhul praod ikkagi. On olemas spetsiaalse koostisega vuugivaba põranda betoonid, ent need on kallimad ja ka siis ei saa pragunemist täielikult välistada. Vuukide saagimise järel täidetakse need elastse täiteainega mis suure venivuse tõttu laieneb koos vuugiga, siiski teatud ulatuses. Sellega aga vuukide hooldus ei lõpe, vaid algab. Suurem osa mahukahanemisest toimub esimese mõne aasta jooksul, ent mahukahanemine, küll järjest aeglustuvas tempos, kestab aastakümneid.
Üks apse mida enamuse uute tavabetoonist põrandate puhul tehakse on see, et ei planeerita ette ega teostata ehituse käigus tehtud vuukide üle saagimist ja täitmist pooljäiga täiteainega. Miks seda vaja on?
Elastne vuugitäide takistab küll mustuse ja vee sattumise vuuki, aga see ei toeta oluliselt vuugiseinu ja eriti servi ega kaitse tõstukirataste tekitatavate löökkahjustuste eest. Seetõttu hakkavad eriti kõvade ratastega tõstukid vuuke lõhkuma. Kui vuugiservast on kild välja löödud on vahemaa vuugiservade vahel suurem ja serv ebaühtlane ning järgmine kord langeb tõstukiratas vuugiservale suurema hoo ja energiaga ning lööb järgmise tüki välja. Nõnda muutub vuugi lagunemine ajas kiiremaks ja mida hiljem sellele reageeritakse seda suurem kulu jooksva meetri kohta kaasneb. Paljud põranda kasutajad ei teadvusta, et kaks suuremat tõstuki veermike ebaloomuliku kulu põhjustajat on põrandal vedelev praht ja lagunevad vuugid.
Suurema osa mahukahanemisest läbinud vuuk nõuab aastate möödudes enamasti üle saagimist (et tekitada puhas nakkepind) ja täitmist pooljäiga täiteainega. Mida paksem on betoonpõrand seda kauem mahukahanemine kestab. Kui sellega hiljaks jäädakse tuleb esmalt rekonstrueerida vuugiservad, siis saagida sisse täiesti uus vuuk ja viimasena täita see õige vuugitäitega. Viimati kirjeldatud rekonstrueeriv remont on mitu korda kallim kui õigeaegne tegutsemine.
On ka vuuke mida tulenevalt betoonpõranda kastusviisist ei ole vaja tingimata remontida. Sel juhul võib täitmise kasuks otsustada nende visuaalne häirimine või hügieenifaktor, mitte tugevuskadu või lagunemine.
Kasulik on kaasata keegi kes asja tunneb, annab ülevaate olukorrast ja kirjeldab hetkel ja tulevikus tegemist vajavad tööd. Oleme betoonpõrandaid palju remontinud ja anname tasakaalus nõu.
