Betoonpõrandate ehitamine ja pealevalud

Vuukide lagunemise põhjused, remont sh stabiliseerimine, serva rek. ja vuukimine

Vigastuste remont. Kooruvad lahvandused, löökaugud, lagunev betoonipind (ebasobiv koostis). Toonisarnasuse saavutamine.

Pealevalud 

Miks betoon praguneb?


Pragunemise eraldiseisvaid põhjuseid on üle kümne. Tihti muudab täpse põhjuse välja selgitamise keeruliseks mitme allika samaaegne või erinevates proportsioonides esinemine. Praod võivad ilmneda vahetult peale valu või ka aastaid hiljem.

Kõrvaloleval ülemisel graafikul on näha betooni tugevnemise seos sellega kui kaua hoiti seda valu järgselt kuivamast. Mida rohkem jääb betoonil puudu normtugevuse saavutamisest seda kergemini see laguneb.

Alumisel graafikul on kujutatud kui oluline on betooni sisemise osa ja pinna temperatuuride sarnasus. Mida suurem on temperatuuride erinevus, eriti esimeste tundide ja päevade jooksul, seda kindlamini ja rohkem moodustub pragusid. Päris 100% praovaba põrandat ei saa keegi garanteerida, ent tekkemehhanismide tundmine ja nendega arvestamine annab rohkem kontrolli tulemuse üle. Need on vaid paar tegurit paljudest mis pragunemist mõjutavad.

Prao tekkepõhjus on vaja välja selgitada, et valida õigesti selle parandamise meetodid, ajastus ja võimalusel ka uute pragude tekke ennetamise või vähendamise meetmed. Lisaks mõjutab prandamise valikuid betoonkonstruktsiooni kasutuskoht ja -viis, keskkonnatingimused ja konstruktsioonile mõjuvad jõud. Sestap ei ole prao täitmine veel prao parandamine.

Tõsi, on pragusid mida ei ole antud ajahetkel võimalik pikaajaliselt remontida, sest näiteks mahukahanemine ei ole veel piisavalt ammendunud ja rutakalt täidetud pragu avaneb peatselt uuesti. Teinekord on aga ka ajutine prao sulgemine vajalik, näiteks kaitsmaks  sarrust keskkonnast tulenevate korrosioonikahjustuste ja veel suurema tulevikukahju eest. Sel juhul tuleb remontijal plaanida ka tulevane korduva ülevaatuse aeg ja rakendada selle tulemustest tulenevad meetmed. 

On ka pragusid mida  tulenevalt betoonpõranda kastusviisist ei ole vaja tingimata remontida. Sel juhul võib täitmise kasuks otsustada nende visuaalne häirimine või hügieenifaktor, mitte tugevuskadu või lagunemine.

Asjatundlik olukorra hindamine ja tegutsemine säästab kliendi vara.


Milliseid pragusid remondime?


Lühidalt öeldes – mistahes liiki, olgu see pindmine kärgpragunemine või läbiv mahukahanemispragu betoonpõrandal, konstruktiivne pragu kõrghoone kandvas postis või veelekkega pragu parkimismajas.

Millest alustada?


Kuna teema on kompleksne, siis käsitleme erinevat tüüpi pragunemisi ja nende remontimise võimalusi eraldi artiklites. Siinkohal on paslik kinnitada, et peaaegu igat tüüpi pragunemisi on võimalik tulemuslikult parandada eeldusel, et betoon on piisavalt tugev. Järgnevate tegevuste aluseks on kliendi ja meie teadmine mida sel põrandal lühemas ja pikemas plaanis teha soovitakse. Sellest tulenevalt püüame vastused saada küsimustele:

  • milline on/saab olema põranda koormus, nii staatiline (nt. riiulid oma suure punktkoormusega) kui dünaamiline (käimine, kahvelkäruga kergemate aluste liigutamine või suuri raskusi teisaldavad tõstukid).
  • kas põrand asub aastaringselt stabiilse sisekliimaga ruumides või välistingimustele (niiskuse ja temperatuuri muutused) avatud kohas
  • kas põrandale satub lumesulatussoola, kemikaale, vett vm.
  • millisest betoonist ja kui paks on põrand valatud, kas sel on pulbrilise pinnakõvendi kiht, kuidas on põrand armeeritud (sarrustatud ja/või kiudbetoon)
  • millised nõuded esitatakse põranda ja täidete väljanägemisele
  • mis on praod tekitanud, kas need tingimused veel esinevad või on ammendunud. Kui asuda pragu remontima ilma viimases veendumata võib olla tulemuseks peatne uus pragunemine ja kokkuvõttes tuulde loobitud raha. 
  • võib lisanduda mõni kohaspetsiifiline küsimus

Alles seejärel valitakse sobivad materjalid ja töövõtted. Pealtnäha sama väljanägemisega pragu remonditakse erinevates keskkondades ja koormuste juures erinevate materjalidega, erinevate täitmisvõtete ja sügavustega või otsustatkse lisaks prao remondile teostada edasise pragunemise ennetamiseks vajalikke töid.

Meie poolt teostatud pragude, vuukide ja muude vigastuste püsivuse määr 5 aastat peale remonti on 95-100% kogu tööde mahust.
Seda tingimustes kus on saadud läbi viia vajalik olukorra hindamine ning klient on valinud meie poolt soovitatud remondilahenduse.

Enne

Pärast

Betoonpõrandas peente pragude võrgustiku (kärgpragunemise) parandamine.


Kärjekujulise lagunemise levinumad tekkepõhjuseid on liiga plastse segu kasutmine, ebapiisav või hiline järelhooldus, valujärgne liigkiire kuivamine, aga vahel ka leelisreaktsioonid. Eesineb ka miinuskraadidega teostatud valu järel kui temperatuuride erinevus betoonis ja pinnal on liiga suur ning sagedamini ka vuugivaba põranda puhul. Tavaliselt avaldub probleem alles kuid või isegi mõni aasta pärast põranda valu. Leelisreaktsioonid võivad areneda ka hilisemal perioodil. Sääraste pragude puhul tuleks reageerida siis kui need pole veel tükkhaaval lagunema hakanud. Vastasel korral on hilisem remont märkimisväärselt kallim ja kaugemasse astmesse jõudnud lagunemist on raske peatada. 

Meil on olemas kärjekujulisele pragunemisele küllalt hästi toimiv lahendus mis seisneb ettevaatlikus lihvimises spetsiaalse aine kaasabil pluss veel mõned toimingud. Kui samale põrandale on tarvis lisada soolakaitse või on tegemist liiga pehme betooniga, võib olla vajalik täiendav sobiva pinnakõvendiga immutamine.

Kui tavaliselt, eriti head väljanägemist nõudval põrandal, remonditakse enne suured praod ja siis tegeletakse väikestega, siis lao- või tööstuspõranda kärglagunemise korral on mõistlik vastupidine tööjärjekord. Sama töötlusega õnnestub sageli parandada ka mõningaid laiemaid pragusid ning nõnda võib ilmneda, et praod, mida oleks muidu parandatud enne pinnatöötlust, saavad täidetud. Kui siiski ilmneb, et mõni pragu vajab hiljem eraldi remonti, siis on kogukulud sellises järjekorras tegutsedes pigem väiksemad või saab nende remondihetke ja -kulu edasi lükata. 


Betoonpõranda üksikute pragude remont


Mahukahanemispraod

Need praod on vast kõige tuntumad ilmselt seetõttu, et arenevad ajas kõige kiiremini just tõstukitega liigeldavatel põrandatel ning põhjustavad hiljaks jäänud remontimise korral nii suuremat tulevast remondikulu kui ka ühel hetkel märgatavat kulu tõstukipargi veermikule.

Mida varem pragu remontida, seda väiksem on täiteaine ja tööaja kulu ning püsivam ka tehtud täide. Kui pragu kasvab laiemaks, tuleb selle remontimiseks teha ka sügavamad sisselõiked, mis võtab rohkem aega ning kulutab rohkem täiteainet.

Teostame pea igasuguste pragude remonti kasutades kiirkõvenevaid lahendusi, mis võimaldavad põranda võtta tavakasutusse kas kohe või mõni tund peale töö valmimist. Lisaks otsesele pragude remondile hindame ka praoga seotud muude võimalike kahjustuste tõenäosust, näiteks armatuuri korrosioon ning pakume välja vastavad parandusmeetmed.

Kõrvallolevatel fotodel on näha tüüpolukord ühes Eesti tootmisettevõttes kus esialgne üksikpragu on jäetud parandamata. See on toestuse puudumise tõttu toonud kaasa prao ümbruse edasise lagunemise.  Teisel fotol on näidisparandus ja kolmandal lähivõte parandatud prao ja põranda tasapinnast. Täiteaineks on kahekomponendiline 15 minutiga kivinev PU.

Selliseid pragusid oleme remontinud juba mitusada kilomeetrit ehk teekonna Narvest Kuressaarde. 5 aasta täidete täielik püsivus on 97-99%.

Ka siis kui tegemist on väga intensiivse ja tiheda pragunemsiega, ei pruugi alati olla vaja vana põrandat välja piigataja uut valada. Oleme edukalt lahendanud ka selliseid olukordi ning avanud remondi ala liiklusele juba järgmisel või ülejärgmisel päeval.


VUUKIDE REMONT

Stabiliseerivate silindrite paigaldamine

Esineb olukordi kus põranda koormused on liikuva massi mõistes väga suured või sagedased ning pole kindel kas stabiliseeritud aluspind peab vastu ka pikaajaliselt. See risk on suurem kui on tegemist sarrustamata betoonpõrandaga. Sarrus seob vuugi kahte poolt. Sarruse puudumisel ja suure dünaamilise koormuse tingimustes vaheldub koormus pidevalt kummalgi pool vuuki. Nõnda õõtsutades tihendataksegi aja jooksul alust ja vertikaalne liikumine võib suureneda.

Sellise riski korral saab lisaks PU vahule paigaldada spetsiaalsed stabiliseerivad silindrid. Nende tööpõhimõte seisneb kahe kõrvutise betoonplaadi ühendamises üheks tervikuna töötavaks plaadiks. Kui tõstuk läheneb vuugile, kannab seda ka teiselpool vuuki olev silindriga ühendatud betoonplaat. 

Stabiliseeriva silindri tööpõhimõte

Selleks puuritakse vuugi keskele põrandat läbiv ava, paigaldatakse sellesse stabiliseeriv silinder ning pingutatakse momendivõtmega silindri pooled teineteisest eemale vastu kummagi betooplaadi servi. Kõige kestvam lahendus ongi selline, kus esmalt täidetakse betoonplaadi alus PU vahuga ja seejärel paigaldatakse stabiliseerivad silindrid. Säärasel juhul toetab PU vaht seda, et silindriga ühendatud plaadid ei vaju ning silindrid omakorda ei võimalda kummalgi plaadil eraldi allolevale vahule koormust avaldada. Alloleval fotol on betoonplaadi alused täidetud PU vahuga, rekonstrueeritud vuugiservad ja mõned ümberkaudsed vigastused kiirkõveneva täiteainega, saetud sisse uus vuuk, täidetud kiirkõveneva vuugitäiteainega, puuritud avad ning paigaldatud neisse stabiliseerivad silindrid. Lahenduse eeliseks on lühike teostamise aeg ja mõistlik kulu. 

Silindreid saab kasutada ka iseseisvalt ilma alust stabiliseerimata. Seda varianti saab kasutada juhul kui remonditavat ala ei saaks sulgeda rohkem kui paariks tunniks ja vertikaalne liikumine pole veel väga suur. Samuti on silindrid kasutatavad liikuvate pragude korral, kui injekteerimine ei lahenda probleemi.

Teostatud projektid

Mõned selgitustega näited valminud töödest

Pilte selle teema töödest

Galerii

Blogi

Siit võib leida kasulikku lugemist.

Sinilille tee 1, Peetri alevik
75312 Rae vald, Harjumaa
ESTONIA

+372 664 0005

info@pinnahooldus.ee

Privacy Settings
We use cookies to enhance your experience while using our website. If you are using our Services via a browser you can restrict, block or remove cookies through your web browser settings. We also use content and scripts from third parties that may use tracking technologies. You can selectively provide your consent below to allow such third party embeds. For complete information about the cookies we use, data we collect and how we process them, please check our Privacy Policy
Youtube
Consent to display content from Youtube
Vimeo
Consent to display content from Vimeo
Google Maps
Consent to display content from Google
Spotify
Consent to display content from Spotify
Sound Cloud
Consent to display content from Sound