PRAGUDE JA VUUKIDE PARANDAMINE JA TÄITMINE

Peente, kuni 1,5mm laiuste pragude võrgustiku (kärglagunemise) parandamine

Selline pragude võrgustik on üks enam levinud betoonpõranda pinna probleeme. Selle tekkepõhjuseid on tavaliselt kaks: leelisreaktsioonid või kiire kuivamine valujärgsetel päevadel. Vahest esineb ka miinuskraadidega teostatud valu järel kui temperatuuride erinevus betoonis ja pinnal on liiga suur ning sagedamini ka vuugivaba põranda puhul. Tavaliselt avaldub probleem alles kuid või isegi mõni aasta pärast põranda valu. Leelisreaktsioonid võivad areneda ka hilisemal perioodil. Sääraste pragude puhul tuleks reageerida siis kui need pole veel tükkhaaval lagunema hakanud. Vastasel korral on hilisem remont märkimisväärselt kallim ja kaugemasse astmesse jõudnud lagunemist on raske peatada. Töö käigus lihvitakse põranda pinnakiht paarisaja mikroni paksuselt teemanttööriistadega ja spetsiaalse ainega ning saadud pastal lastakse ära kuivada. Poole päeva möödudes lihvitakse kuivanud kiht maha ja poleeritakse. Sellega on pragude võrgustik täidetud seguga mis on keemiliselt ühinenud ümbritseva betooniga. Sõltuvalt vajadusest võidakse teostada veel töötlus pinnakõvendus- ja tihendamisainega. 
Peale pragude võrgustiku täitmist on kogu pind sile ning senisest suurema tugevuse ja kulumiskindlusega.

Kui tavaliselt remonditakse enne suured praod ja siis tegeletakse väikestega, siis kärglagunemise korral on mõistlik vastupidine tööjärjekord. Sama töötlusega õnnestub sageli parandada ka laiemaid kui 1,5mm pragusid ning nõnda võib ilmneda, et praod, mida oleks muidu parandatud enne pinnatöötlust, on täidetud.

Pragude võrgustiku parandamise käigus kasutatav aine on pinnakõvendit sisaldav. See muudab töödeldud pinna ka tugevamaks ja kulumiskindlamaks. Kui samale põrandale on tarvis lisada soolakaitse või on tegemist liiga pehme betooniga, võib olla vajalik täiendav spetsiaalse pinnakõvendiga immutamine.

Suuremate pragude remont

Pragudel võib olla üle kümne erineva tekkepõhjuse. Teostame pea igasuguste pragude remonti kasutades kiirkõvenevaid lahendusi, mis võimaldavad põranda võtta tavakasutusse vaid 1 tund peale töö valmimist. Lisaks otsesele pragude remondile hindame ka praoga seotud muude võimalike kahjustuste tõenäosust, näiteks armatuuri korrosioon ning pakume välja vastavad parandusmeetmed.
Allolevatel fotodel on näha tüüpiline olukord Kesk-Eesti tootmisettevõttes kus esialgne üksikpragu on jäetud parandamata. See on toestuse puudumise tõttu toonud kaasa prao ümbruse edasise lagunemise.  Teisel fotol on parandus ja kolmandal lähivõte parandatud prao ja põranda tasapinnast. Täiteaineks on Sealboss QuickFix 6060.




Lagunenud vuukide remont

Millist tüüpi vuugid on olemas?

Üks tüüpilisemaid betoonpõranda probleeme on vuukide laienemine ja lagunemine. Vuugid võib jagada peamiselt kaheks:
Töövuugid eraldavad erinevate etappidena valatud põranda osi ning reeglina lahendatakse need metallprofiili abil, mis toestavad valu serva. Põranda mahukahanemise käigus eemalduvad profiili pooled teineteisest jättes nende vahele tühimiku.
Mahukahanemisvuugid lõigatakse betooni selleks, et saavutada mahukahanemisest tulenevate pingete kontrollitud realiseerumine vaid sisselõike all. Ehitatakse ka vuugivabu betoonpõrandaid. Sellisel juhul kompenseeritakse mahukahanemisest tulenevaid pingeid juba betooni koostise ja lisandite ning vastavate kiudude lisamise abil. Vuugivabal põrandal on mõnevõrra suurem soodumus pragunemisele.

Miks laienev vuuk on halb?

Tõstukitega üle vuugi sõites toimub iga kord löök vastu vuugi serva, mis lõpuks järgi annab ja tükkhaaval lagunema hakkab. Mida laiemaks vuuk laguneb seda tugevamaks muutub rattalöök vastu vuugi serva ning lagunemine muutub kiiremaks. 

Samas on iga löök koormus ka tõstuki ratastele ja laagritele ning muudele veermiku osadele. Iga tõstuki kasutaja, kes kuluandmeid süsteemselt jälgib, näeb kuidas nende kulude kasv käib üksüheselt kaasas põranda lagunemisega. Sestap on kriitiliselt oluline reageerida ennetavalt. Hilisem remont on mitmeid kordi kallim.

Mida vuukidega teha?

Uue põranda ehitamisel täidetakse mahukahanemisvuugid elastse mastiksiga, mis venib vuugi laienemisel kaasa. Mahukahanemine on eriti aktiivne esimestel kuudel, ent jätkub ka aastaid peale põranda valu. Mingil hetkel ei pea aga vuugitäite kontakt vuugiseinaga vastu ja tuleb selle küljest lahti. 

Enamuse põrandate puhul on 99% mahukahanemisprotsessist läbi umbes 5 aasta pärast. Hiljemalt siis on vajalik esialgne vuugitäide asendada. Selleks, et takistada vuugi edasist lagunemist, tuleb see puhastada, üle saagida ja asendada jäigema täitega, mis toestab vuugi servi. Sellega on edasine lagunemine märkimisväärselt takistatud. Selle töö teostamiseks on palju mooduseid. Sobiv valik selgub olukorra ja keskkonnatingimuste hindamise käigus.

Betoonpõranda seisundit on raske hinnata paari foto põhjal. Foto võib anda ülevaate mõnest probleemist ent edasiste hooldusvalikute ja konkreetsete tööde üle otsustamiseks peab põrandat koha peal hindama. 

Võtke ühendust ja kutsuge meie asjatundja oma põranda seisundit hindama. Anname olemasolevale olukorrale hinnangu ja lahendusettepaneku.