Betoonpinnad 

Betoon, olles üks tugevamaid ehitusmaterjale, on koostiselt küllalt keerukas, tehnoloogiamahukas ning käsitlemisel tundlik. Enne kui betoonehitis jõuab n-ö rahunenud seisundini, käiakse läbi teekond, millel on hulgaliselt ehitise kvaliteeti ja tulevast hooldust mõjutavaid riskikohti. Tulenevalt kasutustingimustest ja keskkonnast toodetakse just nendele nõuetele vastav betoon. Betoonisegu valmistamisel kasutatakse lisaks tsemendile killustikku, liiva ja vett ning vastavalt vajadusele betooni omadusi mõjutavaid lisandeid. Killustik ja liiv on sõltuvalt kaevandamiskohast erineva koostise ja omadustega mõjutades omakorda betoonehitise füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Maailmapraktika näitab, et kõigist betooniga seotud probleemidest, alates projekteerimisest kuni ehitise kasuliku ea lõpuni, kõige rohkem esineb neid ehitusbetoonivalu, tardumise ja esimeste kivistumispäevade faasis. Suurimat rolli betoonehitise tegeliku eluea ja hoolduskulu kujunemisel mängivad aga ehitise valmimisest alates tehtavad hooldusvalikud või nende puudumine.

Betoonpinna omanik või hooldaja peaks olema teadlik millised on peamised betoonpinda kahjustavad mõjud ning kuidas neid mõjusid on võimalik ennetada või kahandada. Õige oleks hoone passi märkida kõik tegevused mis betoonpindadel on tehtud. Selle järgi on võimalik kellel tahes tuvastada minevikus tehtud toiminguid ja hinnata edasist hooldusvajadust. Võrreldes enamuse hoone ehitusmaterjalidega on betoonpinnad ühed pikaealisemad ja õige hoolduse korral antakse üle põlvest põlve. Juhul kui märkmed puuduvad, on aastakümnete pärast väga keerukas hinnata betoonpinna seisundi põhjuseid ja määrata kõige sobivamaid hooldusvõtteid.

Betoonpindade erihoolduste kohta saab lugeda vastavalt alamlehelt.